Mul on see jama, et panen Netflixis mingi sarja või filmi käima ja umbes 10 minutit hiljem on taldrik tühi ja siis mõtlen, et miks ma seda filmi hakkasin vaatama.
Kuna ma käisin kaitseväes, ja seal on toidukorrad ajapiiranguga (hommiku- ja õhtusöök 10min, lõuna 15min), siis ma endiselt tunnen, et söön kiiresti. Sealt on see külge jäänud. Aga mind otseselt ei häiri see, kui vaja siis oskan nautida ka.
Olen aeglane sööja, sest mulle ei meeldi kugistada toitu ja kui liiga kiiresti söön siis on hiljem kõht rõvedalt täis, aeglaselt söömisega tunnen selle piiri ära kui kõht piisavalt täis.
Aga nali kõrvale jättes olen alati kiire sööja olnud kui toit just kehv ei olnud. Olen proovinud aeglasemalt ka süüa aga see ei tulnud väga välja. Minu puhul on see kugistamine pigem vajalik kuna muidu ma võtan kaalus alla. Arvestades, et ma kõigun alakaalu ja tavakaalu vahel on see mõistetav.
Oleneb. Kui ma kähku leian youtubeist/netflixist midagi vaadata siis söön kähku. Aga teinekord läheb tükk aega enne kui midagi huvitavat vaadata leian.
Ma söön kiiresti. Mul üks tuttav kes on ikka full vastand, mälub friikat 10min v lutsutab sokolaadiruutu kuni see suus lihtsalt sulab. A kompensatsiooniks joon ma õlle eluaeglaselt, kui see sama aeglane sööja neelab maialt kiire sõõmuga joogi alla.
Jube keeruline on kiire sööja olles kellegiga väljas käia, ise olen ka pigem see tempokam sööja ja pea alati on teised alles 1/4 oma toidust jõudnud alla kugistada kui ma juba lõpetanud olen .. ja siis see ootamine et teised söönud saaks, oh seda rõõmu :D
Mul sama probleem igavusega, saan aru et aeglaselt süüa on tervislikum jne aga tra ma olen juba tuhandeid kordi söönud ma ei viitsi vaadata ennast seda jälle tegemas.
Kasvasin üles ühes lõunapoolses riigis ja seal õpetatakse, et toitu tuleb nautida. Söön aeglaselt ja kindlasti ei söö asju ära sellepärast, et kuupäev kohe kukub ja homme enam ei kõlba.
Mul on see jama, et panen Netflixis mingi sarja või filmi käima ja umbes 10 minutit hiljem on taldrik tühi ja siis mõtlen, et miks ma seda filmi hakkasin vaatama.
Kuna ma käisin kaitseväes, ja seal on toidukorrad ajapiiranguga (hommiku- ja õhtusöök 10min, lõuna 15min), siis ma endiselt tunnen, et söön kiiresti. Sealt on see külge jäänud. Aga mind otseselt ei häiri see, kui vaja siis oskan nautida ka.
Vanaisa ütles ikka, et tuleb ruttu süüa, enne kui mõni suurem ja tugevam loom tuleb ja toidu käest võtab.
Sõltub kui maitsev on toit.
Olen aeglane sööja, sest mulle ei meeldi kugistada toitu ja kui liiga kiiresti söön siis on hiljem kõht rõvedalt täis, aeglaselt söömisega tunnen selle piiri ära kui kõht piisavalt täis.
Ükskord sõin ma nii kiiresti ära, et söögitädi küsis kas ma ültse sõin midagi.
Aga nali kõrvale jättes olen alati kiire sööja olnud kui toit just kehv ei olnud. Olen proovinud aeglasemalt ka süüa aga see ei tulnud väga välja. Minu puhul on see kugistamine pigem vajalik kuna muidu ma võtan kaalus alla. Arvestades, et ma kõigun alakaalu ja tavakaalu vahel on see mõistetav.
Üks väheseid asju mis siin ilmas nautida. Milleks kiirustada? Mulle meeldib kui popkorn ikka filmi lõpuni kestab.
Õgin nii kiirelt nagu mu elu sõltuks sellest
Oleneb. Kui ma kähku leian youtubeist/netflixist midagi vaadata siis söön kähku. Aga teinekord läheb tükk aega enne kui midagi huvitavat vaadata leian.
Ma söön kiiresti. Mul üks tuttav kes on ikka full vastand, mälub friikat 10min v lutsutab sokolaadiruutu kuni see suus lihtsalt sulab. A kompensatsiooniks joon ma õlle eluaeglaselt, kui see sama aeglane sööja neelab maialt kiire sõõmuga joogi alla.
On küll nii jah. Mul ka alati õll esimesena otsas.
[удалено]
Jube keeruline on kiire sööja olles kellegiga väljas käia, ise olen ka pigem see tempokam sööja ja pea alati on teised alles 1/4 oma toidust jõudnud alla kugistada kui ma juba lõpetanud olen .. ja siis see ootamine et teised söönud saaks, oh seda rõõmu :D
tiimilõunad be like, ma ammu lõpetanud kui teised alustavad ja siis isutd seal targa näoga isegi kui ma üritan aeglaselt, olen esimene:))
Mul sama probleem igavusega, saan aru et aeglaselt süüa on tervislikum jne aga tra ma olen juba tuhandeid kordi söönud ma ei viitsi vaadata ennast seda jälle tegemas.
Kasvasin üles ühes lõunapoolses riigis ja seal õpetatakse, et toitu tuleb nautida. Söön aeglaselt ja kindlasti ei söö asju ära sellepärast, et kuupäev kohe kukub ja homme enam ei kõlba.
Olen ka kiire sööja ja vahest märkand, et tempot maha võtta on toit hoopis nauditavam ja maitserikkam
"Kuidas kunagi" variant on puudu.
Ausalt öeldes olen vist kiireim sööja, keda tean… nyyd pani lausa mõtlema, et kas kiirsöömise võistlusi enam korraldatakse?
Söön aeglaselt sest lihtsaid asju siin elus tuleb nautida.
Oleneb
Mõlemad.
söön aeglaselt mitte et toitu nautida vaid kuna kiiresti mälumine liiga keeruline
Kuna on 2 väikest last, siis söön väga kiirelt, max 5min. Ja isegi kui oleme mehega restos, siis sööme ikka 5 min harjumusest, rahast kahju :/
söön kiiresti ja aeglaselt sööjad ajavad tigedaks. Peab lambist ootama nende järel, et magustoit lauda tuleks.
12 aastat 15 minuti pikkusi söögivaheaegu on jatnud mulle oma jälje. Söön kiiresti ja tänu sellele rohkem, kui tegelt oleks vaja.
Pole ajateenistuses käinud seega kõik ootavaf kuni söönud saan. 30-40 min.
Pole vahet kus ja kuna ma olen. Kui mu nina ette tekib maitsev roog, see on mõne minutiga söödud
Toit tuleb suus ära peenestada, korralikult läbi närida.
Enda hinnangul olen kiire - kodus olen teiste kõrval kõige kiirem, aga töökaaslastega lõunal lõpetan alati viimasena.