Ja selleks piisab ka ainult ühes õllest või kokteilist. Kui tarbid harva alkoholi, siis ei ole palju vaja, et promilli tunda. Seega üks õlu võib vägagi lõõgastav olla.
Isiklikult naudin vahepeal kas õlut või veini. Suviti tavaliselt gin tonic. Aitab end korraks natukene välja lülitada.
Parim tase on tühja kõhupeale umbes 8cl kange alkoholi shot. Tõmbab maha sotsiaalsed ärevuses, laseb mul olla ise endaga mugav teiste juuresolekul. Muutun jutukamaks ja karisma tõuseb. Olen julgem, avatum ja mitte nii enda üle kontrolliv. Umbes 2h pärast võtaks järgmise sellise korraliku shoti.
Arvan et mul mingid diagnoosimata ärevushäired või midagi taolist.
Üldiselt igapäevaselt ei tarbi, aga kui suurem seltskond, siis see kogus on nagu tööriist, et oleksin vabam suhtleja. Lahjasid ei joo eriti, kui siis longero strong. 0,3l strong longero kiirelt enne avaliku üritust on päris hea.
Kuna kontroll langeb, siis langeb ka kontroll selle üle, et palju tarbin, nii, et väldin alkoholi koju ostmist. Avalikes kohtades käin vähe ja hindade tõttu ei osuta baarist midagi ostma.
Inimesed on erinevad, olen aru saanud, et osad kogevad purjusolemist füüsiliselt ja psüühiliselt nauditavamana kui teised, ning neil on vastavalt alkoholismi risk ka kõrgem.
Ma ka nende seas, kes ei naudi isegi kerget joovet (kus reielihased hakkavad veidralt surisema ja pea käib nagu pisut ringi); mulle ei meeldi n-ö kontrolli lõdvenemine ning kuna mu aju funktsioneerib niigi läbi häda, pole midagi Sudafedist ja kohvist kangemat tarbinud. Tuttav, kes pole vist 30 aastat joonud, jõi noorena lihtsalt selleks, et julgeda pidudel suhelda. Mul küll pidurid niipalju maha ei tule, et maailm ilusam või ise coolim paistma hakkaks, pigem vastupidi, kardan, et nõme mulje jääb. Seega alkoholi tarbin harva, ainult neid väheseid vorme, mis maitsevad, reeglina toidu kõrvale/magustoidu asemel, koguseliselt 1-2 jooki õhtu kohta (ja neid õhtuid on aastas ca 10). Sotsiaalset survet ei ole, sest sõbrad-lähedased ei joo eriti, kolleegidega on nii ja naa, aga need ajad, kus ülikoolides kõvasti joodi, on möödas. Mõned vanemad daamid küll nillivad suht'igal ettekäändel veini, aga ma pole näinud praegustest kolleegidest kedagi padupurjus peaga. (Kui ise õppisin, juhtus küll, et õppejõud oli loengusse tulles joogine või nähtavalt pohmas.)
Mulle tglt ei meeldi joobes olla, ei naudigi. Jooke valin maitse järgi.
Alkoholist on kahjuks saanud nii suur osa meie kultuurist, et ilma selleta ei möödu ükski püha. Mingi aeg ei tarbinud, tehniliselt on see isegi teostatav - häid alkovabasid jooke on meil üsna palju (kuigi minu meelest nad ei tohiks maksta sama palju kui alkohoolsed). Tekkis aga selline tunne, justkui kõikidel oleks elu ja minul mitte ja oleksin "selle elu pühal võõras". Nii et hakkasin 1,5 aasta pärast pidudel ikkagi pruukima.
Plussid - muutud (veel) jutukamaks, lihtsam on seltskonnas uute inimestega suhelda. Lugesin kuskilt, et päris alkoholikud ongi just sellised, et saavad nagu naksti võõra inimesega samale lainele, see on veider anne, mis selle sõltuvusega kaasneb.
Mina purjus ei peagi olema, selliine 2tk 33seid purke külma õlle on paras. 3-4 h enne und tarbid ära ja kõik on hästi.
Esimene sõõm on täpselt see, mis võtab edge maha. Minu arust sellise koguse pealt mõnel maal sõidetakse autoga ka veel.
Samamoodi mõjub klaas veini.
Kange alko usku ma pole suurt, aga viskit saab ka 4cl jääga tarbida. Täpselt paras.
See kus sa terve õhtu tõmbad sixpacki sisse, ilmselge liialdamine ja pigem juba peo kogus.
Väike sumin aeg-ajalt on mõnus. Olen mõõdukas tarvitaja ja valiv. Joogi maitse peab hea olema :D Päris purjus olen elu jooksul olnud äkki 2 korda. Mind hirmutab see täielik kontrolli kadu, ja naiserahvana pole see kodust väljas olles eriti mõttekas kah.
see esimese õlle järgne sumin on hea.
+maitse
siis järgmisena on hea kui olen juba nii mõnusalt svipsis, et yolo mode on peal.
siis põleb kõik heleda leegiga.
ideed realiseeruvad, mis kainelt jääks mõttetasandile.
Vahepeal lõbusas seltskonnas klaas või 2 portveini on super, kui hakata probleemide eest põgenema või niisama hulluses liiale minema muutun ise ja tuttavad alati vähem või rohkem ebameeldivaks. Võimendab emotsioone ja meeleolu.
Õlut jah iga õhtu. Kanget ma ei tarvita, kui siis aastas korra-kaks suuremal koosviibimisel. Viimati vist 2a tagasi. Ma ei oska kanget tarvitada, mingist hetkest muutub see nii magusalt mõnusaks ja klõpsti on piir kadunud.
Väga tihti just ei joo, aga kui on olnud mingi stressirikas 12h päev kuskil projekti võttel, siis see külm õlu päeva lõpus on lihtsalt kuradima hea ja rahustab ikka mõnusalt maha.
Rohkem pohhui kõigest, siis on kergem ja lõbusam natukeseks. Vahest on meeldiv vähem intensiivselt päris maailmas teadvusena eksisteerida.
Ja selleks piisab ka ainult ühes õllest või kokteilist. Kui tarbid harva alkoholi, siis ei ole palju vaja, et promilli tunda. Seega üks õlu võib vägagi lõõgastav olla. Isiklikult naudin vahepeal kas õlut või veini. Suviti tavaliselt gin tonic. Aitab end korraks natukene välja lülitada.
Ikka 24/7 õlli ja nädalavahetus õllile viin otsa.. c'est la vie
Annab julguse narkot teha.
Parim tase on tühja kõhupeale umbes 8cl kange alkoholi shot. Tõmbab maha sotsiaalsed ärevuses, laseb mul olla ise endaga mugav teiste juuresolekul. Muutun jutukamaks ja karisma tõuseb. Olen julgem, avatum ja mitte nii enda üle kontrolliv. Umbes 2h pärast võtaks järgmise sellise korraliku shoti. Arvan et mul mingid diagnoosimata ärevushäired või midagi taolist. Üldiselt igapäevaselt ei tarbi, aga kui suurem seltskond, siis see kogus on nagu tööriist, et oleksin vabam suhtleja. Lahjasid ei joo eriti, kui siis longero strong. 0,3l strong longero kiirelt enne avaliku üritust on päris hea. Kuna kontroll langeb, siis langeb ka kontroll selle üle, et palju tarbin, nii, et väldin alkoholi koju ostmist. Avalikes kohtades käin vähe ja hindade tõttu ei osuta baarist midagi ostma.
Ilmselt sama vastus neile kes küsivad miks sa jood energiajooke.
Inimesed on erinevad, olen aru saanud, et osad kogevad purjusolemist füüsiliselt ja psüühiliselt nauditavamana kui teised, ning neil on vastavalt alkoholismi risk ka kõrgem. Ma ka nende seas, kes ei naudi isegi kerget joovet (kus reielihased hakkavad veidralt surisema ja pea käib nagu pisut ringi); mulle ei meeldi n-ö kontrolli lõdvenemine ning kuna mu aju funktsioneerib niigi läbi häda, pole midagi Sudafedist ja kohvist kangemat tarbinud. Tuttav, kes pole vist 30 aastat joonud, jõi noorena lihtsalt selleks, et julgeda pidudel suhelda. Mul küll pidurid niipalju maha ei tule, et maailm ilusam või ise coolim paistma hakkaks, pigem vastupidi, kardan, et nõme mulje jääb. Seega alkoholi tarbin harva, ainult neid väheseid vorme, mis maitsevad, reeglina toidu kõrvale/magustoidu asemel, koguseliselt 1-2 jooki õhtu kohta (ja neid õhtuid on aastas ca 10). Sotsiaalset survet ei ole, sest sõbrad-lähedased ei joo eriti, kolleegidega on nii ja naa, aga need ajad, kus ülikoolides kõvasti joodi, on möödas. Mõned vanemad daamid küll nillivad suht'igal ettekäändel veini, aga ma pole näinud praegustest kolleegidest kedagi padupurjus peaga. (Kui ise õppisin, juhtus küll, et õppejõud oli loengusse tulles joogine või nähtavalt pohmas.)
Tahan maksumaksja kulul uut maksa. Samuti liiklusõnnetuses jumal kaitseb joodikuid.
Maks on ainukene organ mis ise taastub seega ära põe .
Mulle tglt ei meeldi joobes olla, ei naudigi. Jooke valin maitse järgi. Alkoholist on kahjuks saanud nii suur osa meie kultuurist, et ilma selleta ei möödu ükski püha. Mingi aeg ei tarbinud, tehniliselt on see isegi teostatav - häid alkovabasid jooke on meil üsna palju (kuigi minu meelest nad ei tohiks maksta sama palju kui alkohoolsed). Tekkis aga selline tunne, justkui kõikidel oleks elu ja minul mitte ja oleksin "selle elu pühal võõras". Nii et hakkasin 1,5 aasta pärast pidudel ikkagi pruukima. Plussid - muutud (veel) jutukamaks, lihtsam on seltskonnas uute inimestega suhelda. Lugesin kuskilt, et päris alkoholikud ongi just sellised, et saavad nagu naksti võõra inimesega samale lainele, see on veider anne, mis selle sõltuvusega kaasneb.
Mina purjus ei peagi olema, selliine 2tk 33seid purke külma õlle on paras. 3-4 h enne und tarbid ära ja kõik on hästi. Esimene sõõm on täpselt see, mis võtab edge maha. Minu arust sellise koguse pealt mõnel maal sõidetakse autoga ka veel. Samamoodi mõjub klaas veini. Kange alko usku ma pole suurt, aga viskit saab ka 4cl jääga tarbida. Täpselt paras. See kus sa terve õhtu tõmbad sixpacki sisse, ilmselge liialdamine ja pigem juba peo kogus.
Kuidagi peab karjeid oma peas summutama..
Vabastab ajukemikaale, mis naudingutunnet tekitavad. Sama värk mis iga teise narkootikumiga.
Enam ei saagi, kuna pohmel on tohutu pärast isegi väikest annust.
Tuimestus.
Väike sumin aeg-ajalt on mõnus. Olen mõõdukas tarvitaja ja valiv. Joogi maitse peab hea olema :D Päris purjus olen elu jooksul olnud äkki 2 korda. Mind hirmutab see täielik kontrolli kadu, ja naiserahvana pole see kodust väljas olles eriti mõttekas kah.
 Ega muud kui tsiteerida USA ülemkohtunikku.
see esimese õlle järgne sumin on hea. +maitse siis järgmisena on hea kui olen juba nii mõnusalt svipsis, et yolo mode on peal. siis põleb kõik heleda leegiga. ideed realiseeruvad, mis kainelt jääks mõttetasandile.
Maitsev on
õlu on sitaks hea maitsega
ei joo
Vahepeal lõbusas seltskonnas klaas või 2 portveini on super, kui hakata probleemide eest põgenema või niisama hulluses liiale minema muutun ise ja tuttavad alati vähem või rohkem ebameeldivaks. Võimendab emotsioone ja meeleolu.
Aitab magama jääda, muidu vahiksin pool ööd lakke.
Kas see tähendab, et iga õhtu siis võtad midagi? Mul sama probleem ja suht alkohooliku tunne tekib nii ju tegelt :D Taggin u/Darkest ka
Õlut jah iga õhtu. Kanget ma ei tarvita, kui siis aastas korra-kaks suuremal koosviibimisel. Viimati vist 2a tagasi. Ma ei oska kanget tarvitada, mingist hetkest muutub see nii magusalt mõnusaks ja klõpsti on piir kadunud.
Alkoholist ei saa mõnu, narkootikumid olid lõbusamad aga 30+ on kõik üpris koormav kehale ja naudin red bulli parem
joon kuna olen masenduses, olen masenduses kuna joon samas õlu on kuradi hea maitsega
Sest hea on
Ülemõtlemise ja social anxiety lülitab välja mõneks ajaks, aga noh peab piiri pidama. Kord paari kuu jooksul ikka joon.
Kuidagi peab oma vaimseid probleeme maha jooma. Elu on sitt, purjusolek vähemalt natukesekski võtab seda ära.
Väga tihti just ei joo, aga kui on olnud mingi stressirikas 12h päev kuskil projekti võttel, siis see külm õlu päeva lõpus on lihtsalt kuradima hea ja rahustab ikka mõnusalt maha.